Bluetooth või Wifi?

Bluetooth tehnoloogia kasutamine erinevates helitehnika seadmetes on täna veel üsna laialdaselt levinud. Tihti pöörduvadki helitehnika sõbrad meie poole sooviga, et soetatav seade (plaadimängija, võimendi, kõlarid jms) peab kindlasti toetama ka Bluetoothi, sest sellega ollakse harjunud, seda on lihtne kasutada ja see tundub olevat ainuvõimalik viis heli edastamiseks audioseadmesse.

Siiski on laialt levinud juhtmevabasid andmeedastamise tehnoloogiaid, mida saab kasutada muuhulgas ka heli edastamiseks, vähemalt kaks –  Bluetooth ja WiFi. Neil esmapilgul sarnastel tehnoloogiatel on mõned olulised erinevused nii võimaluste, ulatuse kui ka helikvaliteedi osas. Seekordses postituses otsimegi vastust küsimusele – millistel juhtudel peaks Bluetoothile eelistama hoopis Wifi-ühendust ja millisel juhul on Bluetooth ühenduse kasutamine tegelikult mõistlik?

Bluetooth on lähiala juhtmevaba tehnoloogia, mida kasutatakse tavaliselt heli voogesitamiseks mobiilseadmetest, näiteks nutitelefonidest või tahvelarvutitest, kõrvaklappidesse või kõlaritesse. See kasutab kodeerimiseks ja dekodeerimiseks tihendusalgoritme ehk koodekeid nagu näiteks SBC (Subband Coding), AAC või aptX, et tihendada helisignaali enne selle edastamist üle määratud sagedusala. Selline tihendamine põhjustab enamasti ka helikvaliteedi kaotust, eriti kõrgetel sagedustel, mille tulemuseks on summutatud või “mudane” heli. Üldine reegel on, et mida suurem on algne helifail, seda rohkem läheb sellest ka ülekandel kaduma. Kui aga fail on juba kodeeritud ehk nö tihendatud, siis tähendab see, et osa infot on jäädavalt kustunud ja originaalkujul pole seda enam taastada võimalik.

 

WiFi on seevastu pikamaa “traadita” tehnoloogia, mida tavaliselt kasutatakse heli edastamiseks koduvõrkude kaudu. See suudab toetada oluliselt kõrgema kvaliteediga helivorminguid, näiteks kadudeta (lossless audio) heli ja edastada heli pikema vahemaa tagant ilma kvaliteeti kaotamata. WiFi-l on tavaliselt suurem ribalaius ja madalam latentsusaeg kui Bluetoothil, mis võib anda stabiilsema ning usaldusväärsema heliühenduse. Audiofiilsete helivormingute FLAC, AIFF, WAV ja ALAC edastamine läbi korraliku WiFi võrgu käib sujuvalt ja toimib võrreldes Bluetooth ühendusega väga väiksete kadudega. Kvaliteetses formaadis heli edastamisega tegelevad näiteks sellised voogedastusteenused nagu Tidal ja Qobuz.

 

Võrdlustabel Bluetooth vs WiFi

Omadus	Bluetooth audio	WiFi audio
Leviala	lühike (kuni 10 meetrit allikast)	pikk (kuni 100 meetrit või enamgi)
Heli kvaliteet	halvem (suured kaod pakkimisel)	parem (minimaalsed kaod pakkimisel, olenevalt võrgust)
Tundlikkus häirete suhtes	väga tundlik	vähem tundlik
Viivitus ehk latentsus	kõrgem	madalam
Seadmete tugi	laialt kasutuses, enamasti nutiseadmetes	laialt kasutuses, enamasti nutiseadmetes ja PC-des
Seotud seadmete energiatarve	madalam	kõrgem
Seadmete maksumus	väiksem (lihtsam ehitus)	suurem (keerukam ehitus)
Mitme ruumi heli (multiroom)	vähesed seadmed toetavad	suurem hulk seadmeid, mis toetavad

Antud tabel on muidugi tinglik, kuna reaalses elus oleneb paljuski nii kasutatavatest heli- kui võrguseadmetest, rakendustest kui ka võrku häirivatest faktoritest nagu ruumis asuvad füüsilised takistused või elektroonilised seadmed.

Lihtsustatult öeldes annab WiFi-ühendus sulle enamasti parema heli, kuid tõenäoliselt vähem liikumisvabadust.

Kas peaksin valima Bluetooth või wi-fi kõlarid?

Kõige enam puudutab levimooduse valik Hi-Fi tehnika alal aktiivkõlareid ehk kõlareid, milles on juba sisseehitatud helivõimendi. Enamasti on neil ka ühe võimalusena sisseehitatud Bluetooth või Wi-Fi vastuvõtja, harva ka mõlemad.

Bluetoothi ​​ja Wi-Fi kõlarite peamine erinevus seisneb selles, et Bluetooth-kõlarid on tänu väiksematele mõõtmetele ja akutoitele lihtsasti kaasaskantavad ka kuulamise ajal. Ehk ideaalne valik piknikule, randa ja reisile.  Lisaks ei vaja nad eraldi Wi-fi võrgu olemasolu, piisab nutiseadmes olevast andmesidest. ValiHeli valikust leiab Bluetooth kõlareid üksjagu SIIT.

Wi-Fi kõlaritel on aga suurem leviulatus, oluliselt parem helikvaliteet ja nende signaal reeglina ei katke, samas peavad need olema peaaegu alati vooluvõrku ühendatud (erandiks näiteks Sonos Move ja Sonos Roam), mistõttu ei saa neid kuulamise ajal kaasas kanda. Vajalik on ka eraldi WiFi võrgu olemasolu. ValiHeli valikus on üheks müüduimaks WiFi kõlarite süsteemiks Sonos. Kogu wifi-kõlarite valiku leiad aga SIIT.

Kas striimida üle Bluetoothi või striimeri abil üle wi-fi?

Kui voogesitad heli mobiilseadmest, näiteks nutitelefonist või tahvelarvutist ja saadad selle otse Bluetooth vastuvõtjaga helivõimendisse, ressiiverisse või muusikakeskusesse võib Bluetooth olla mugav valik. Bluetooth on enamikus nutitelefonides ja tahvelarvutites sisse ehitatud ning seadme sidumine Bluetooth-​toega heliseadmega on lihtne. Bluetoothil on ka väiksem energiatarve kui WiFi-l, mis tähendab, et kõik protsessiga hõivatud seadmed tarbivad pisut vähem energiat.

Kuna Bluetoothi leviala on piiratud enamasti ca 10-15 meetriga, siis kipub vastuvõtjast (helisüsteemist, kõlaritest jne) eemaldudes sinna saadetav signaal katkema ja nö “hakkima” ning seda sageli juba enne tootja poolt antud levialast täielikult väljumist. Bluetoothi kasutamist segavad ka telefonisse saabuvad teavitused ja märguanded, mis kostuvad muusika taasesitamise ajal samuti häirivalt kõlaritesse.

Lisaks on Bluetoothil ka helikvaliteedi osas mõned tuntavad piirangud. Bluetoothi ​​heli maksimaalne bitikiirus on uuemas tavaseadmes ca 320 kbps (aptX), mis võib põhjustada helikvaliteedi mõningase kaotuse. See ei pruugi olla märgatav madalama kvaliteediga helifailide kasutamisel või mürarikkas keskkonnas kuulamisel, kuid see võib olla ülioluline tegur, kui kuulad vaikses ruumis läbi korraliku helisüsteemi kvaliteetseid helifaile.

Erinevate Bluetooth koodekite võrdlus:

Kuidas erinevad arendajad oma koodekite andmeid mõõtnud on või mis tingimustel need reaalelus saavutatavad on ei ole kahjuks alati üheselt kirjas. Aga ka nende andmete järgi on Bluetoothil veel üksjagu maad päriselt audiofiilse ehk nö standartse CD-kvaliteedis helini.

 

Kui voogesitad heli otse arvutist või võrguga ühendatud seadmest, näiteks striimerist, on aga WiFi oluliselt parem valik. Üle WiFi on võimalik saata oluliselt suurema bitikiirusega (Hi-Res) helivorminguid ja selle leviulatus on suurem kui Bluetoothil. WiFi võib toetada ka mitme ruumi heliseadistusi (multi-room audio), võimaldades sul üheaegselt voogesitada heli mitmesse erinevates ruumides asuvasse seadmesse.

WiFi helisüsteemi seadistamine võib aga alguses olla veidi keerulisem kui Bluetoothi ​​kasutamine ja seadmete ühendamiseks on vaja WiFi-võrku. WiFi-ühendust võivad mõjutada ka häired teistest seadmetest või takistustest (nt seinad), mis võivad põhjustada katkestusi või halvendada helikvaliteeti, kuid Bluetoothi puhul esineb häireid veelgi rohkem.

 

Bluetooth saatjaga vinüülplaadimängija?

Bluetooth saatjaga vinüülplaadimängija võimaldab sul plaadilt loetud helisignaali saata läbi Bluetoothi helivõimendisse või Bluetooth-kõlari(te)sse. Vinüülplaadimängijat pole sel juhul vaja juhtmega ühendada ei kõlarite ega ka helivõimendi külge, mis tähendab suuremat mugavust. Võid koos kõlariga olla hoopis näiteks teises toas. Ja vastupidi – ka vinüülplaadimängija paigutamine on palju lihtsam. Saad kasutada seda sisustuselemendina just seal, kuhu see kõige paremini sobib ning samal ajal seda endiselt lisatakistusteta kasutada.

Kahjuks kehtib kogu eelnev Bluetoothi kohta käiv jutt ka vinüülimängijate puhul, mis tähendab, et peale juhtmete läheb kaduma ka osa helikvaliteedist. Seetõttu ei sobi taoline lahendus audiofiilseks kuulamiseks ehk neile, kes soovivad häireteta kvaliteetset ja kompromissitut analoogheli, mis on seni üks peamisi argumente vinüülplaatide kuulamisel. Bluetooth ühenduse loomine kipub (olenevalt seadmest) olema väga kapriisne ja signaal katkeb kergesti. Selle asemel soovitame valida vinüülplaadimängija, mis kasutab helisignaali edastamiseks WiFi võrku, nagu näiteks Yamaha MusicCast VINYL 500.

Kokkuvõttes saab heli voogedastamiseks kasutada nii Bluetoothi ​​kui ka WiFi-t ja valik taandub sinu konkreetsetele eelistustele ja vajadustele. Bluetooth võib olla hea valik mobiilseadmete ja väiksemate distantside vahel toimuva heliedastuse jaoks, samas kui WiFi on enamasti parem kvaliteetse heli edastamisel pikema vahemaa tagant kodus või kontoris ning annab korraliku helisüsteemi puhul oluliselt kvaliteetsema tulemuse.