Kuidas parandada teleri heli?

Teleriekraanid lähevad kodudes üha suuremaks ja õhemaks, kuvatav pilt selgemaks ja sügavamaks, värvid erksamaks, kuid heli on endiselt jõuetu, plass ning kohati arusaamatu või suisa ebameeldiv kuulata. Põhjuseid ei ole vaja kaugelt otsida – õhukese teleri sisse ei ole lihtsalt võimalik mahutada korralikke ja piisavalt suuri kõlarielemente.
Õnneks on viimastel aastatel välja lastud telekatel olemas HDMI-väljund (HDMI ARC või HDMI eARC), mille kaudu on võimalik TV külge ühendada lisaseadmeid ja neid siis hiljem ühest puldist juhtida. Teleka heli saab viia teise helivõimendavasse seadmesse ka optilise ühenduse abi, kuid sel juhul tuleb seadmete juhtimiseks kasutada reeglina kaht erinevat kaugjuhtimispulti, mis võib esmapilgul tunduda väike detail, kuid on tegelikkuses üsna ebapraktiline ja segadust tekitav, ka ei võimalda optilise ühenduse kasutamine seadmete vahelist infovahetust, näiteks sisse- või väljalülitamiskäsu saatmist.

Häid lahendusi telekast lähtuva heli parandamiseks on aga olemas lausa hulgaliselt ja need erinevad üksteisest kõikvõimalike parameetrite poolest, olgu selleks siis vorm, funktsionaalsus, hind, helipilt jne. Milline just sulle võiks sobida? Oleme nõuks võtnud selles teemas veidi selgust luua ja püüame selle artikliga katta ära kõik enim levinud viisid, kuidas sul on võimalik oma TV-heli parandada.

 

Soundbarid

Soundbar on ehk üks lihtsamaid ja enim kasutatavamaid variante oma teleri heli parandamiseks. Soundbari õhuline ja ruumiline heli ongi mõeldud spetsiaalselt TV-heli jaoks ja neid on turul tohutul hulgal ning väga erineva hinnaga.

Siinkohal aga ettevaatust! Odavama hinnasildiga soundbari soetamine on pahatihti väga suurele kompromissile minek. Seda nii ehitus- kui helikvaliteedi poolest. Lisaks ei tasu neilt oodata multiruum võimekust, tagakõlarite ja/või subwoofri lisamise võimalust ning striimimise tuge. Sageli on soodsama otsa soundbaride seadistamine keeruline, rakendus segadusseajav (või pole rakendust olemaski) ja olulised funktsioonid – nagu näiteks ruumikorrektsioon või striimimine – ei tööta nii nagu peaks või puuduvad üldse. Siiski on brände, kelle toote hinna ja kvaliteedi suhe on väga hea ning mille soetamisel on sul suurepärase kvaliteediga olemas enamus eelnevalt loetletud võimekustest. Soundbaride miinuseks võib-olla brändikeskne nö suletud keskkond, mis tähendab, et seda ei saa laiendada või kasutada teise firma toodetega (näiteks lisada teise tootja juhtmevaba subwoofrit või tagakõlareid). Lisaks on soundbar mõeldud peaasjalikult ainult TV-heli jaoks  – tõsiseks muusikakuulamiseks see kindlasti ei sobi, küll aga taustamuusika mängimiseks.

ValiHeli populaarseimateks soundbarideks on läbi aja olnud muidugi võrratu Sonos Arc ja tema väiksem, kuid sama nutikas versioon Sonos Beam. Dolby Atmos toega Sonos Arc on hääljuhtimisega, striimingteenuste toega, juhtmevabade tagakõlarite ja subwoofri lisamise võimalusega tõeline “tööloom”, mis teeb väga head heli ning mida on üle rakenduse suhteliselt lihtne oma vajaduste järgi seadistada ja juhtida. Koos subwoofri ja tagakõlaritega kasutades võib kergesti juhtuda, et kinno pole sul enam nii tihti asja kui varem, sest kodune helisüsteem on lihtsalt nii hea. Sonos on tuntud, kui ka väga tugev tegija multiroom-lahenduste alal ja nii on võimalik liita need Sonos heliribad ühtsesse Sonos süsteemi, millega saab helindada suuremaidki elamisi. Ei saa mainimata jätta ka fakti, et Sonose toodetele on kümneid erinevaid teleri- seina- ja laekinnitusi, põrandajalgu jm tarvikuid, mis nende paigutamise võrratult lihtsaks teevad. Sellise lisade valikuga ei saa uhkustada ükski nende konkurent.

Veelgi vingema heliga on Sennheiser Ambeo Max soundbar, mille miinusteks võib lugeda tagakõlarite lisamise võimaluse ja multiroom-lahenduste loomise puudumist, suuremaid mõõtmeid ja oluliselt suuremat hinnasilti. Samas on Ambeo Max seni ainuke soundbar, millega on võimalik ka kvaliteetselt ja peaaegu audiofiilselt muusikat kuulata. See on midagi millega teised soundbarid hakkama ei saa või teevad seda vaid rahuldaval tasemel. Miks see nii on? Aga just seepärast, et selles on sees korralikud, suured ja raskete magnetitega kõlarielemendid, kokku 13 tükki ja just seetõttu kaalubki see 126 cm lai heliriba 18,5 kilo – peaaegu sama palju, kui üks korralik põrandakõlar). Subwoofri (sobivad kõik subwoofrid) lisamisel on see soundbar võimeline mängima väga ruumilist, võimast ja selget heli, mis väärib igati oma kõrgemat hinda. Kui Ambeo Max jääb liiga võimsaks või kalliks, siis on sellest olemas ka väiksem ja soodsam versioon – Sennheiser Ambeo Plus – ka see teeb nii kolmemõõtmelist heli, millist tagakõlareid mitte kasutavalt soundbarilt on raske uskuda.

Konkureerivatest toodetest tasuks kindlasti tutvuda ka Bowers & Wilkinsi Panorama 3 ja Devialet Dione soundbaride ning nende lisadega.

 

HDMI-ga lihtsad stereovõimendid

Kui sinu eesmärgiks ei ole Dolby Atmose või mõne muu ruumilise formaadi võimekusega TV-heli ja sa soovid seda lihtsalt meeldivamaks ja kvaliteetsemaks saada, siis piisab ka väikese, HDMI sisendiga stereovõimendi lisamisest ning sellega riiuli- või põrandakõlarite ühendamisest. Olenevalt hinnaklassist teeb selline komplekt head kuni suurepärast häält. Selline süsteem sobib neile, kes soovivad peale TV-heli nautimise ka muusikat kuulata – klassikaline stereoheli on selleks parim moodus. Alustada võiks sel juhul ülisoodsast HDMI sisendi ja Bluetooth ühendusega Tangent Ampster TV II steroevõimendusest, millel on piisavalt jõudu (2x50W), et ka väike pidu püsti panna. Lisaks on sel võimendil olemas ka subwoofri väljund, mis annab sinu süsteemile bassikõlari olemasolul märkimisväärset vunki juurde. Miinuseks  – muusika striimimine üle Bluetooth ühenduse, mis ei ole väga kvaliteetne ja ühtlane ning mida katkestavad pidevad nutiseadmetesse tulevad märguanded. Ka pole selle võimendiga võimalik ühendada muid heliallikaid, kui vaid TV. Ja kui sul ei ole varasemast varuks hea heliga kõlaripaari, siis on vaja soetada ka need. Näiteks Q Acoustics 3030i. Aga kõige parem viis kõlareid valida on ka siinkohal meie salongi tulemine ja erinevate heade mudelite ise üle kuulamine.

HDMI-väljundiga striimivad helivõimendid

Kui eelarve on veidi suurem ja sul on peale TV-heli parendamise ka soov kasutada korraliku kvaliteediga striimingteenuseid (üle Wi-Fi) ning muid lisasid, siis tasub vaadata striimivate võimendite poole, millel on olemas HDMI ühendus.

Üheks soodsaimaks ja mitmekesiseimate võimalustega seadmeks on selles kategoorias Arylic H50 striimiv helivõimendi, millel on lisaks HDMI-le ja Wi-Fi ühendusele olemas ka nö traadiga võrguühendus, AirPlay2, paljude voogedastusplatvormide tugi, subwoofri väljund, USB-sisend ning digitaalsed ja analoogsisendid, kaasa arvatud fono-sisend vinüülplaadimängijale. Seade on ise seejuures uskumatult kompaktne – umbes autoraadio suurune.

Taseme võrra kvaliteetsemad, kuid samuti väga hea hinna-kvaliteedi suhtega toodeteks on Bluesound Powernode Edge ja Bluesound Powernode striimivad helivõimendid, milles on olemas juba kõrgematele kvaliteedinõuetele vastav DAC ning helivõimendi. Nende seadmete põhjalikum juhtimine käib üle väga hea ja funktsionaalse rakenduse. Suureks plussiks on sellise lahenduse puhul nende seadmete väga kompaktne vorm ja nägus disain, mistõttu ei ole nende TV lähedale paigutamine pea kunagi probleemiks (Powernode Edge komplektis on laus aseinakinnitus, millega see võimendi näiteks teleri taha seinale (ehk silme alt täitsa ära) kinnitada. Kombineerides erinevaid Bluesound võimendeid, soundbare ja juhtmevabu kõlareid on võimalik tekitada ka surroundheli taasesitav lahendus. Ka leiab neist võimenditelt nii USB-ühenduse, traadiga võrguühenduse, digitaalse ja analoogsisendi ning eraldi 3,5mm otsikuga kõrvaklapiväljundi. Kui Powernode Edge on ideaalne väiksemate ruumide ja riiulikõlarite jaoks, siis Powernode saab suurepäraselt hakkama ka keskmise suurusega ruumide ning põrandakõlarite võimendamisega, mis avardab juba oluliselt valikuvõimalusi ja annab kodusele TV-elamusele oluliselt emotsiooni juurde.

Alternatiivseks võimaluseks on ka suurepärase puhta ja võimsa (2x150w) heliga ning EISA poolt auhinnatud SVS Prime Wireless Pro SoundBase striimiv helivõimendi, kus ei tule puudu ei ühendustest ega kvaliteedist.

Kallimas hinnaklassis leiab juba rohkem tegijaid, kellest hakkavad esimesena silma Technicsi SU-GX70,  Marantz Model 40n, Lyngdorf TDAI-1120 ja Naim Unity Atom  mis tulevad toime juba enamuse võimalike kõlarivariantidega. Neil on olemas hulgaliselt sisendeid, väljundeid, voogedastusvõimalusi ja muid lisasid. Ja loomulikult – mis kõige olulisem – tõeliselt audiofiilse heli taasesitamise võimekus.

Sellesse kategooriasse võib arvata ka muusikakeskused, millel on lisaks eelnevatele omadustele veel teisigi. Näiteks on CD-mängijaga Denon Ceol RCD-N12 DAB muusikakeskusel lisaks veel ka DAB ehk digitaalse ringhäälingu tugi, mis tähendab, et lisaks tele- ja voogedastusteenustele saate sama seadmega kuulata ka oma CD-kogu ja erinevaid raadiojaamu. Kuivõrd rõhk on selle seadme juures pandud erinevatesse lisadesse, siis on helikvaliteet veidi tagasihoidlikum ja seade on sobilik pigem väiksemates ruumides riiulikõlaritega kasutades. Aga arvestades pakutavat funktsionaalsust ja hinnanumbrit, on tegu ikkagi väga hea lahendusega, millele sarnaste omadustega alternatiivi on väga keeruline leida.

 

HDMI-ga aktiivkõlarid

Telekaheli parandamise mooduste seas on üha enam levinumaks aktiivkõlarite kasutamine. Aktiivkõlar on kõlar, millele on helivõimendi(d) juba sisse ehitatud ja see ei vaja eraldi seadet sinna juurde. Viimasel ajal on aktiivkõlarid varustatud lisaks ka väga erinevate sisenditega, subwoofri väljundiga, Bluetooth toega ja/või wifi-ühendusega, kallimad isegi striimingteenuste toega. HDMI ühendust aktiivkõlaritelt siiski enamasti ei leia, kuid on meeldivaid erandeid. Ka selles segmendis on omad alakategooriad – võimalik on valida klassikalise aktiivse riiuli- ja põrandakõlaripaari või nö ühepunktilise aktiivse stereokõlari vahel. Viimane edastab küll mitme elemendi kaudu stereoheli, kuid asub füüsiliselt ühes korpuses. Aktiivkõlarite eeliseks on eraldiseisva lisaseadme puudumine – piisab vaid kõlaritest ja TV-st, lisaks on nendes olev võimendi hoolikalt konkreetse kõlari järgi optimeeritud ning seadistatud. Aktiivkõlarite disain on tihti põnev ja modernne, eriti nö ühepunktiliste stereokõlarite puhul.

Üheks soodsaimaks HDMI-ga aktiivseks riiulikõlaripaariks on Argon Audio Fenris A5, mis sobib väiksemate ruumide jaoks, ning taasesitab oma hinnaklassi kohta väga naturaalset ja puhast heli, ning kompromissile pole mindud ka väljanägemise osas.

Kui rahakott on veidi paksem ja soov on selle lahenduse juurde jääda, siis on võimalik valida suurepärase heli ja võimekusega KEF LSX II või Klipsch The Nines kõlaripaaride vahel, mille puhul on tegemist juba päriselt audiofiilse tasemel aktiivkõlaritega, mis aitavad särama lüüa nii TV-st kui voogedastusest pärineva heli.

Põrandakõlaritest on väga lihtne soovitada suurepärase heli ja väga moodsa disainiga mudelit KEF LS60, mis on nii heli kui väljanägemise poolest saanud muusikaentusistide hulgas palju positiivset vastukaja. Teist nii puhta ja võimsa heliga aktiivset kõlaripaari ei ole lihtne leida. KEF LS60 saab hakkama ka suuremate ruumide helindamisega. Samas on tegemist juba üpriski hinnalise kõlaripaariga.

Hinnaskaala teisest otsast leiab aga Argon Audio Fenris A55, mis on varem mainitud A5 võimsam ja põrandakõlariks mõeldud versioon, mis sobib ideaalselt väiksemates ruumides kasutamiseks.

Ühepunktilise HDMI-ga sterokõlari parimateks ja vinge disainiga näideteks on Sonus Faber Omnia ja Ruark R810, mis püüavad momentaalselt pilke, ja köidavad tähelepanu oma haarava heliga. Nii kuju kui heli poolest sarnanevad need kõlarid veidi soundbaridele, kuid on heli poolest mõeldud siiski peaasjalikult mõnusaks ja kvaliteetseks muusika kuulamiseks. Sobivad need ideaalselt neile, kes soovivad endale koju mitmefunktsioonilist aktiivkõlarit, mis on ühtaegu nii disainielemendiks, muusikakuulamise vahendiks kui ka TV-heli parandajaks.

 

Kodukinoressiiveri põhised lahendused

Kõige võimalusterohkeim, võimsaim ja kvaliteetsemad kodukino lahendused põhinevad aga kodukinoressiiveritel ning kodukino jaoks mõeldud kõlarikomplektidel. Ressiiverite tootjaid on omajagu –  tuntuimad neist on Denon, Marantz, Onkyo ja Yamaha, kelle valikust leiab pea igale tasemele ja kodukinosüsteemile vastavaid mudeleid.

Kodukino jaoks mõeldud kõlarikomplekte toodavad aga pea kõik olulisemad kõlaritootjad ning siin on ilma spetsialistide abita orienteerumine suure valiku tõttu päris keeruline. Kuna detailidesse minek eeldaks juba uut blogiartiklit, siis piirdume siinkohal lühikese ülevaatega.

Kõige lihtsam klassikaline 5.1 kodukinokõlarite komplekt sisaldab kaht põrandakõlarit või (suuremat) riiulikõlarit (nö peakõlarid, stereoformaadis salvestatud muusika kuulamisel jäävad kasutusse vaid need), üht keskkõlarit (et dialoogid oleksid selged), kahte tagakõlarit (et taasesitada ruumilised efektid) ja subwoofrit (et bass oleks mõnus). Kõlareid saab alati olla rohkem, parimad kodukinoressiiverid toetavad süsteeme konfiguratsiooniga kuni 9.4 (Denon AVC-X4800H, Maratz Cinema 50) või 11.2 (Anthem MRX 740 8K). JBL pakub lausa 16-kanaliga kodukinoressiiverit JBL Synthesis SDR-35, mis kuulub oma lisade ja jõudluse poolest juba peaaegu high-end klassi.

Alustada võib aga palju lihtsamast ja taskukohasemast – 5.1 või 5.2 süsteemist: näiteks Denon AVR-S660H kodukinoressiiverist ning mõnest soodsama hinnaklassiga kodukino jaoks mõeldud kõlarikomplektist nagu Wharfedale DX-2 HCP

5.1 ja enama arvuga kõlarikomplektide juures tuleb kindlasti teemaks ka (kõlari)kaablite vedamine. Kui aktiivkõlarite puhul on kaableid vaid 2-3 (HDMI ja toide ja mõnede mudelite puhul ka kaabel 2 kõlari vahel), Sonose surroundlahenduse jaoks on vaja vaid HDMI kaablit teleri ja soundbari vahele ja 4 toitekaablit (soundbar, subwoofer ja tagakõlarid), telerilaual asetsevate riiulikõlarite või seal kõrval olevate põrandakõlarite puhul piisab samuti HDMI kaablist ja 2-st, reeglina üsna lühikesest kõlarikaablist siis kodukinokomplektide puhul on sageli murekohaks kaablite vedu surround- ja Atmos-kõlarite jaoks, seda just oludes, kus vajalikud kaablid on ehituse ajal vedamata jäetud. Siinkohal on olukord tõesti keeruline, sest tagakõlarite juhtmevabaks tegemise jaoks mõeldud mõistlikke lahendusi turul ei ole, ka ei ole juba aastaid tagasi välja tulnud WiSA tehnoloogia ja sel põhinevad lahendused senimaani pigem teooriaks jäänud.
Ehk aitab siinkohal veidikenegi soovitus kasutada kaableid, mida on hea võimalik põrandaliistu või vaiba alla peita, näiteks Real Cable FL 250T
Kokkuvõtvalt – kaablite peale peaks mõtlema juba projekteerimisfaasis.

Tahaks siinkohal ära mainida ühe vea, mida tihti kohtame – seda nii juba kaabelduse ära teinud klientide käest kuuldes kui ka näiteks erinevaid Eesti sisustusajakirju sirvides – kõlarite paigutamine üles toa nurkadesse ei ole hea mõte! Eriti halb on see mõte siis, kui tegu on tagakõlaritega ja need on seinale pandud nii, et nende suunamine asukohta, kus reaalselt telerit vaadatakse, pole võimalik. Kui esikanalite puhul pakub kõrgele paigaldatud kõlarite heli õigesse asukohta paigutumisele kaasa keskkõlari kasutamine, siis tagakõlarite valikul võiks arvestada selliste mudelitega, millel on reguleeritav seinakinnitus juba kõlari küljes. Näiteks Cabasse Eole 4, Focal Dome Flax või veidi suurematest ja võimsamatest mudelitest Monitor Audio Apex A10. Neid vaadates võite näha, et nende puhul on arvestatud ka kodudesse paremini sobida võiva disainiga (palju on siin neid, kes tahavad oma toa seinal näha suuri musti teravate nurkadega “kaste”??) aga samas pole tegu päris pisikeste disainikõlarite-punnidega, mis rohkem moe pärast kõlari nime kannavad kuid mida sisustusarhitektid ja sisedisainerid palavalt armastavad.

 

High-end kodukinokomplektid

Üha rohkem leidub ka neid entusiaste ja kinosõpru, kes ei rahuldu vaid elutoas paikneva telenurgaga, vaid ehitavad endale koju tõeliselt kvaliteetse kodukinoruumi või lausa väikse kodukinosaali. Selliste projektide puhul pole olemas standardseid lahendusi ja asjale lähenemine on alati väga personaalne. Arvestada tuleb nii ruumide parameetreid, materjale, kaablite vedamise võimalusi kui ka kinoomaniku eelistusi jne jne. Helisüsteemi osas on sageli tegemist eraldi eel- ja võimsusvõimendite kasutamisega, millel omakorda on olenevalt projektist väga spetsiifilised tehnilised nõuded – võimsus, sobivus kasutatavate kõlaritega, erinevate formaatide tugi jms. Heaks näiteks võib siinkohal tuua võimsa Primare A35.8  kaheksa kanaliga lõppvõimendi, mis näiteks koos mõne Trinnov AV-protsessoriga sobib hästi kvaliteetsetesse kodukinosaalidesse ja saab parimal moel hakkama väga nõudlike kõlaritega.