Mis on striimer ja kuidas seda valida?

Striimer muudab sinu voogedastuspõhise kuulamis- ja kasutuskogemuse täiuslikuks

Oled otsustanud liituda moodsate helientusiastide kogukonnaga, kelle põhiliseks muusikakuulamise allikaks on veebipõhised voogedastuskeskkonnad nagu Spotify, Tidal, Qobuz, Deezer, TuneIn jms. Äkitselt on sulle avanenud võimalus tutvuda peaaegu kogu maailma põhjatuna näiva muusikavaramuga, kuid kohe tõstatub küsimus – millise seadmega seda kuulata? Kas piisab vaid telefonist/tahvlist/läpakast?

Jah, muusika voogedastamiseks piisab tõepoolest vaid interneti-ühendusest ja nutiseadmest, kuid selliselt saadud tulemus ei pruugi sinu kõrvadele meeldida, ega täit rahuldust pakkuda. Pole harvad need juhused, kui kogemustega helientusiast sellise lihtsa lahenduse pärast proovimist nurka viskab ja vanade harjumuste (vinüül, CD, kassett) juurde ennatlikult tagasi pöördub. Põhjenduseks ikka see, et kuuldud heli ei olnud piisavalt elus, ilus või sügav. Lauset: “Midagi jääb ikka nagu puudu!” oleme sellistel puhkudel korduvalt kuulnud.
Tegelikult võib striimitud muusika aga tänapäeval kõlada võrreldes teiste taasesitusmeetodidega täiesti võrdväärsel tasemel. Rääkimata mugavusest, mis ületab ilmselgelt kõike seni tuntut. Selleks, et voogedastamisel oleks audiofiilne mõte ja kvaliteet, on sul vaja õigeid seadmeid. Sul on vaja STRIIMERIT!!

Mis imeloom see striimer siis on ja miks seda ikka nii hädasti vaja on? Lihtsalt ja kokkuvõtlikult öeldes  – striimer ehk voogedastaja on seade, mis võimaldab sul võrgu- või Interneti-ühenduse kaudu muusikale juurde pääseda ja seda esitada. See võib tähendada muusikat voogedastusteenusest, nagu Spotify, TIDAL, Apple Music, Amazon Music, Youtube Music jne, raadiokanaleid neid koondavatelt platvormidelt nagu TuneIn või ka isiklikule kõvakettale (või mälupulgale või koduserverisse) salvestatud muusikakogust. Tehniliselt võttes on ka sinu telefon muusika voogedastuskanal, kuhu sa saad alla laadida tasulise voogedastusteenuse ja alustada kuulamist, kuid sellega asi piirdub. Striimer on aga integreeritud heliseade, mis on spetsiaalselt loodud voogedastamiseks ja hoolikalt optimeeritud selle kvaliteetseks taasesituseks ja eri teenuste mugavaks kasutamiseks.

Tulenevalt hinnaklassist ja omadustest on striimereid eri tüüpi. Näiteks võib see sisaldada DAC-i (digitaal-analoogmuundurit) või olla ilma, see võib olla sisemise salvestusruumiga või ilma. Salvestusruumiga seadme puhul nimetatakse seda ka voogedastusserveriks. Striimer võib sisalduda ka helivõimendis, sel juhul on tegemist striimiva helivõimendiga.
Aga nagu juba öeldud – voogedastamine ei pea aga alati käima läbi voogedastusplatvormi või -serveri – ka sinu arvutis või eraldi väliselt kõvakettal asuva muusikakogu kvaliteetseks taasesitamiseks võib striimer olla ideaalseks valikuks.

Lihtne ja mugav juhtimine

Kui sul on isiklikus kogus palju kõrge eraldusvõimega helifaile, kuid pole head viisi nende haldamiseks, siis on striimer just see seade mida otsid. Voogesitusseade annab sinu käeulatusse muusikamaailma, kus sinu voogesitatud sisu ja isiklik muusikakogu on ühes kohas. Need seadmed on spetsiaalselt loodud kogu sinu muusikaandmebaasi haldamiseks, mis tähendab, et nii voogesitatud sisu kui ka salvestatud failide juhtimiseks on sul nüüd üks ja toimiv tarkvara. Võimalik, et varem oli sinu arvutis mitme voogedastusteenuse jaoks eraldi tarkvara; nüüd saab seda kõike juhtida ühe mobiilirakendusega iPhone’i, iPadi või Android-seadme kaudu. Enam palju mugavamaks minna ei anna!

Tähelepanu tasub aga pöörata sellele, et erinevate striimeritega kaasa tulevad haldusprogrammid toetavad erinevaid voogedastusteenuseid ning nende kasutamisloogika või -mugavus võivad üksteisest oluliselt erineda. Kui sulle ostetud striimer meeldib, kuid selle tarkvara mitte – võib-olla on selles raske navigeerida või on see liiga tehniline – võid selle asemel alati kasutada Rooni muusikahaldustarkvara. Enamik müüdavatest striimeritest toetab seda (Roon Ready). Roon on muusika jaoks midagi Wikipedia sarnast ja annab sinu kätte metaandmete kommipoe. Tõsi, täiemahuliselt on tegu tasulise programmiga.

Loomulikult pole ka striimimise osas “õige” või “vale” otsust olemas, kõik oleneb sellest, mis kellelegi meeldib. Kuigi rakenduses sirvimine ei asenda füüsilist naudingut, mida annab albumiümbriste sirvimine või plaatide käes hoidmine, pakub see visuaalselt meeldivat, kiireimat ning mugavaimat viisi oma digitaalse kogu või voogesitatava sisuga tutvumiseks. Aga ka esitusloendite loomiseks ja uue muusika avastamiseks.

 

Parem helikvaliteet

Nagu juba mainisime on suure eraldusvõimega muusika voogesitamine arvutist, telefonist või tahvelarvutist küll võimalik, kuid need seadmed ei ole mõeldud kvaliteetse heli taasesitusseadmeteks. Arvutid on mürarikkad, madala helinivooga ja seadmest lähtuv helisignaal ei ole piisavalt puhas ning on moonutatud. Asjasse pühendatud helientusiasti jaoks võib vahe olla väga suur, tavakuulaja ei pruugi (olenevalt kuulamisharjumustest) vahet küll teadlikult tajuda, kuid sattudes parema helisüsteemi lähedusse võib kimbatus olla suur.

Voogedastajad erinevad üksteisest tihtilugu ka esitatavate failide tüübi poolest, alates CD kvaliteedist kuni 32bit/768 kHz või veelgi uuemate vorminguteni. Seetõttu peaksid striimerit soetades kindlasti kontrollima, kas seadme poolt toetatavad formaadid on vastavuses nendega, mida kuulama asud. Uuemad ja kallimad striimerid suudavad enamasti pea kõigi vormingutega toime tulla ning vahel natuke enamgi. Vanemad ja odavamad striimerid ei pruugi ostetuna kõige võimekamad olla, kuid sageli muudavad asja erinevad tarkvara uuendused, mistõttu on tasuks alati jälgida, et sinu voogedastusseadmes on kõik tarkvara uuendused tehtud. Enamasti on seda protsessi võimalik automatiseerida.

Tarkvarauuenduste ja vanemate striimerite mudelitega seoses on veel üks aspekt, millele tähelepanu pöörata – nimelt kipuvad striimingteenuste pakkujad aeg-ajalt ette võtma suuremaid uuendusi, mis võib tähendada, et mingid vanemad seadmed ei pruugi olla võimelised antud teenust enam toetama (seda kas osaliselt või täielikult). Toome siin näitena välja Tidal-i, kes võttis 2017 aastal kasutusele MQA kodeeringu – seda vormingut suutsid taasesitada aga vaid vähesed varem välja lastud striimerid. Ka Tidal Connect, mille mõte oli pakkuda võimalust kasutada antud teenuse jaoks Tidal äppi (mitte striimeri tootja enda spetsiifilist äppi), on paljudel vanematel striimeritel siiamaani välistatud.

Olenemata sellest, kas sinu striimer sisaldab sisseehitatud DAC-i või mitte, on soovitatav parima esituskvaliteedi kogemiseks osta juurde eraldi väline DAC, sest see on reeglina parem, kui sinu seadmes leiduv. Üldine reegel on, et helikvaliteedist moodustab DAC ca 70% ja striimer ülejäänud 30%. Nii et soovitame invsteerida plaatidest ja sellega seonduvast ülejääv raha kallimasse DAC-i, kuid meeles tuleb pidada siiski ka seda, et striimeri kvaliteet pole vähetähtis.

Lisaks võib väita, et oma kõvakettalt esitatavate ostetud suure eraldusvõimega failide heli on sageli parem kui mõnel sama resolutsiooniga voogedastusteenusel. Suurem resolutsioon mõjutab voogedastusteenuse algoritme ja seda, kuidas need muudavad esitatava voo helikvaliteeti. Kui oled kriitilise kõrvaga kuulaja, soovitame sul alati oma suurimad lemmikud endale arvutisse või välisele kõvakettale salvestada ja esitada neid sealt.

 

Ühenduse stabiilsus ja autonoomsus

Striimer ühendatakse võrguga reeglina võrgukaabli abil või läbi koduse Wi-Fi-võrgu. Parima tulemuse saad seejuures alati kaabliga ühenduse puhul – edastatavate andmete maht on nii suurem ja stabiilsem, mis on suuremahuliste muusikafailide puhul kriitiline faktor. Üha paranevad Wi-Fi-võrgud aga ei jää enam palju alla. Muude lahenduste puhul (näiteks Bluetooth) on esituse katkemise oht oluliselt suurem (levialast eemaldumine, seadme aku tühjenemine, saabuvad teavitused ja märguanded jne) ja väiksemate andmemahtude tõttu kannatab oluliselt ka taasesituse kvaliteet. Täpsemalt võid sellest lugeda meie varasemast blogipostitusest “Bluetooth või Wifi?”.

Kui kasutad voogesitamiseks mobiilseadet või arvutit, peab see seade olema sisse lülitatud ja asuma sinu läheduses. Põhimõtteliselt oled selle seadmega seotud. Striimeri kasutamine eemaldab sinu nutiseadme otsese muusikamängijana sellest võrrandist. Sa kasutad seda endiselt oma striimeri tarkvara juhtimiseks, kuid see on ka kõik – esitust see ei sega.

 

Kuidas ja millist striimerit valida?

Nagu kõigi hi-fi seadmete soetamise puhul, kehtib ka striimerite puhul sama tõde – neid on saadaval palju ja väga erinevaid ning seetõttu peaks alustama alati oma vajaduste selgitamisest. Millal, millega, kuidas ja mismoodi kuulamine toimub? Lisaks on vaja esitada mõned lisaküsimused. Nagu näiteks – kas sul on vaja lisaks eraldi DAC-i või sisaldub see juba striimeris? Milliseid funktsioone peaks striimer veel täitma – heli (eel-)võimendamine, CD-de taasesituse võimekus, välise mäluseadme lisamise võimalus, kõrvaklapiväljundi olemasolu jms? Toome siinkohal välja kolm põhilist ja enim nõutud tüüpi striimerit või striimerit sisaldavat seadmekategooriat.

1) Puhtakujuline striimer (inglise keeles streaming transport) (IFi Zen Stream, Primare NP5 MK2, Lumin U2 Mini) – mõeldud vaid voogedastamiseks ja ei sisalda DAC-i, mis tähendab, et seadmel on olemas vaid digitaalsed väljundid ja selleks, et muusikat kuulata, peab sinu helisüsteemis digitaal-analoog konverter juba mingil kujul olemas olema (eraldi DAC, digitaalse sisendiga helivõimendi vms).

2) Striimer/DAC (WiiM Pro Plus, Bluesound Node, Eversolo DMP-A6 Master Edition, Naim Audio NSC 222) – DACi sisaldav streamer voogedastab muusika üle võrgu ja konverteerib digitaalse signaali ümber analoogvormingusse. See tähendab, et võid striimeri rahumeeli ühendada oma helivõimendi, ressiiveri või aktiivkõlarite külge, kuna analoogsisend on neil seadmetel peaaegu alati olemas. Kallimate striimerite puhul võib see seade olla kasutatav ka DAC-ina (kui omab erinevaid digitaalseid sisendeid) või eelvõimendina (kui omab ka helivaljuse regulaatorit). Hea näide on siinkohal Eversolo DMP-A8, mis lisaks eelpoolloetletule omab isegi HDMI ARC sisendit võimaldades ühendada ka teleri.

3) Striimiv helivõimendi (Bluesound Powernode, Audiolab 6000A Play, Nad C-700, Naim Uniti Atom) vabastab sind aga juba täielikult muudest lisaseadmetest. Ühenda vaid oma lemmikkõlarid ja asu kuulama. Tõsi, odavama klassi striimiv helivõimendi ei pruugi anda nii head tulemust, kui seda saaks eraldi seadmeid kasutades, kuid kasutusmugavus ning ruumi kokkuhoid on sellise lahenduse jaoks sageli piisavad argumendid. Vahel on sellist tüüpi seadmele lisatud ka CD-mängija või mõni muu lisafunktsioon, mis tõttu võib seda nimetada ka juba moodsaks muusikakeskuseks (Technics SA-C600, Audiolab Omnia). Voogedastusfunktsioon on olemas ka enamuses uuemates kodukinoressiiverites (näiteks Denon AVC-X3800H) ja paljudes uuemates stereoressiiverites (näiteks Marantz Stereo 70s), mille puhul kehtib sama jutt, mis striimiva helivõimendi puhul.

Valik on sinu!
Kui aga eelneva jutu põhjal endale selle õige mudeli valimine veidi keeruline tundub, siis võtke meiega ühendust või astuge salongist läbi.